Ilves rajakaamera pildil on paljude loodushuviliste ja jahimeeste unistus, aga juhuslikult paigaldatud kaamera ette jõuab ta harva. Ilves liigub suurel alal, käib korduvalt samades märgistuskohtades ja eelistab metsateid ning radu. Selles juhendis on kirjas, kuhu kaamera panna, kui kõrgele ja mis nurga all, kas isendit saab täpimustri järgi ära tunda, mida Keskkonnaagentuur suurkiskjate seires rajakaameratega teeb ja kuidas oma vaatlusest teatada. Sama kehtib suuresti ka hundi kohta.
Lühidalt: Ilvese pildistamiseks pane rajakaamera metsateele, rajale või kivi ja kännu juurde, kus ilves märgistab, umbes 70 cm kõrgusele ja külje pealt rajale suunatuna. Isendi tuvastamiseks on vaja teravat pilti mõlemast küljest, seega pane kaks kaamerat teineteise vastu. Pildi poegadega ilvesest saada koos asukoha ja kuupäevaga Keskkonnaagentuurile aadressil ulukiseire@envir.ee.
Kus ilves liigub ja kuhu rajakaamera panna?
Kõige rohkem ilvesepilte annavad märgistuskohad; metsateed ja loomarajad on tavalised kaamerakohad, sest ilves liigub neid mööda. Ilves kasutab vähe sõidetud metsateid, loomaradu ja matkaradu, sest neid mööda on territooriumil lihtsam liikuda. Märgistuskohtades jätab ta lõhnamärke ja käib neid korduvalt kontrollimas. Sloveenias LIFE Lynx projekti kaameraandmetest tehtud analüüsis saadi märgistuskohtadest kõige rohkem ilvese ülesvõtteid; head kohad olid ka silmapaistvad kivid, mäeharjad ja metsaonnid. Isased kasutasid märgistuskohti väljaspool paaritumisaega rohkem kui emased.
Eestis on ilvese otsimiseks parim aeg lumeperiood. Keskkonnaagentuuri juhendis on ilvese jäljevaatluste põhiaeg lumikatte tekkimisest kuni veebruari lõpuni; märtsis on ilvesel jooksuaeg, territoriaalne käitumine muutub ja jäljeloendust enam ei tehta. Lumel näed, kus ilves käib ja kuhu jäljed korduvalt viivad. Kaamera tasub panna sinna, kus jäljerada läheb üle metsatee, piki kraavikallast või mööda kivi ja kändu.
Vaatesuund vali põhja poole, siis ei riku päike pilte ja valehäireid tuleb vähem. Eemalda kaadrist kõrge rohi ja liikuvad oksad, aga ära tee kohta liiga puhtaks, sest muutus võib looma ettevaatlikuks teha. Üldised paigaldusvõtted on kirjas artiklis rajakaamera paigaldamine: 5 nõuannet.
Kui kõrgele ja mis nurga all panna kaamera ilvese jaoks?
Ilvese jaoks pane kaamera umbes 70 cm kõrgusele maapinnast, mis on täiskasvanud ilvese turja kõrgus, ja suuna see rajale külje pealt. Nii tegid seda Baieri metsa rahvuspargi ilveseuuringus Weingarth jt (2012): kaks kaamerat paigaldati raja kahele küljele teineteise vastu 70 cm kõrgusele. Kaamerate vahe oli 4,5–10 m ja need pöörati teineteisest veidi eemale, et teise kaamera välk ei teeks pilti üle valgeks. Talvel tõsteti kaamerat lume paksuse järgi kõrgemale.
Külgvaade on oluline, sest isendit tuntakse ära küljelt ja jalgadelt nähtava täpimustri järgi. Eesti Looduse ülevaate paigaldusjoonisel on kaamera loomaraja suhtes 45–60° nurga all, nii püsib loom kauem kaadris. Ilvese tuvastamiseks on parem suund risti rajaga, aga siis läheb loom kaadrist kiiresti läbi. Baieri uuringus peeti 0,3-sekundilist päästikut hädavajalikuks, et rajal liikuv ilves jääks kaadri keskele.
| Koht | Kaamera seadistus | Mida saad |
|---|---|---|
| Metsatee või rada | Kaks kaamerat teineteise vastas, 70 cm kõrgusel, päästik 0,3 s või kiirem, sarivõte | Mõlemad küljed, kui ilves läheb mööda ja pilt on terav |
| Märgistuskoht (kivi, känd, onn) | Üks kaamera 2–5 m kaugusel, video sisse | Ilves peatub ja nuusutab, videost saad mitu külge ja käitumise |
| Lumel leitud jäljerada | Üks kaamera jälje kõrvale, 70 cm + lume paksus | Kinnitus, et ilves käib, ja pere suurus, kui pojad on kaasas |
Märgistuskoha soovitus tuleb Kesk-Euroopa 3Lynx projekti ilveseseire juhendist: metsateele kaks kaamerat mõlema külje pildistamiseks, märgistuskohale üks HD-videoga ja infrapunavälguga kaamera. Kaugus 2–5 m on meie soovitus, et ilves täidaks võimalikult suure osa kaadrist.
Kas ilvest saab rajakaamera pildilt ära tunda?
Jah, kui pilt on terav ja näitab ilvese külge. Iga ilvese täpimuster on ainulaadne ja jääb samaks kogu elu, mistõttu kasutatakse seda kaameraseires isendite eristamiseks. Kahe külje muster on aga erinev. Šveitsi suurkiskjate seirekeskuse KORA järgi on kindla tuvastuse jaoks vaja pilti ilvese mõlemast küljest. Baieri uuringus võrreldi kolme kehapiirkonna mustrit: külgi ja esi- ning tagajalgade sisekülge.
Öine infrapunapilt teeb tuvastamise raskemaks. Infrapunavälguga kaamera öine pilt on mustvalge ja liikuv loom võib jääda uduseks, sest kaamera kasutab pimedas pikemat säriaega. Täpid sulavad siis kokku. Uuringutes kasutatakse metsateedel seepärast valge välguga kaameraid. 3Lynx juhendi järgi on valge välk praegu ainus viis saada liikuvast ilvesest selge pilt, aga see teeb ka kaamera vargale märgatavaks.
Meie valikus on ainult infrapunavälguga rajakaamerad. Nendega on ilvese tuvastamiseks kolm võtet:
- Pane kaamera märgistuskohta, kus ilves peatub. Seisva looma öine pilt on teravam kui möödajooksval.
- Lülita sisse video. Videos keerab ilves end sageli mitmele poole ja saad kaadri, kus külg on terav. Video ja foto erinevus on lahti seletatud artiklis rajakaamera video või foto.
- Kogu päevapilte. Hämaras ja päeval tehtud värvipildil on muster kõige selgem.
Sugu saab pildilt kindlalt määrata ainult siis, kui emasel on pojad kaasas. Täpset vanust pildilt ei määra. Kuidas teisi ulukeid pildilt hinnata, on kirjas artiklis rajakaamera pildilt uluki hindamine.
Milline rajakaamera sobib ilvese pildistamiseks?
Ilvese jaoks on kõige olulisem kiire päästik, sest raja ületav ilves on kaadris vaid hetke. Teisena on oluline, kas vajad nähtamatut välku ja kas tahad pildid kohe telefoni. Kõik tabeli kaamerad töötavad infrapunavälguga, nii et öine pilt on mustvalge. Hinnad on Skoopose tootelehtedelt (10.2026).
| Kaamera | Päästik | Välk | Video | Hind | Kuhu sobib |
|---|---|---|---|---|---|
| Browning Spec Ops Elite HP5 Ultra | 0,1–0,7 s (reguleeritav) | nähtamatu, kuni 30 m | 1440p heliga | ~250 € | Metsatee, kus ilves läheb kiiresti mööda. Tuvastusala kuni 24 m. |
| Browning Dark Ops Pro DCL Nano | 0,15 s | nähtamatu 940 nm, kuni 30 m | 4K heliga | ~255 € | Märgistuskoht: kaks objektiivi, IR-filtri klõpsu pole ja kaamera on hääletu. Valiku kalleim. |
| Browning Dark Ops Pro X 1080 | 0,22 s | nähtamatu 940 nm, kuni 27 m | 1080p heliga | ~220 € | Browningi Dark Ops Pro sari: Keskkonnaagentuuri 2018–2019 rajakaamerauuringus kasutati sama sarja mudelit Dark Ops Pro XD. |
| DÖRR SnapShot Mini Black 4K | 0,2 s | nähtamatu 940 nm, kuni 15 m | 4K heliga | ~139 € | Kahe kaamera paar mõlema külje jaoks. Välk ulatub ainult 15 m, seega pane see rajale lähedale. |
| SPYPOINT FLEX-DARK (4G) | 0,3 s | nähtamatu või Low-Glow, valid äpist | 1080p, 15 s klipp | ~200 € | Kui tahad teada kohe, et ilves käis. Tasuta plaanis 100 fotot kuus. |
Kahe kaamera paari jaoks on kõige soodsam kaks DÖRR SnapShot Mini Black 4K kaamerat, kokku ~278 € (10.2026). Kiireim päästik on Spec Ops Elite HP5 Ultral, aga paari jaoks on vaja kaht sellist kaamerat ja hind kahekordistub. Kui isendi tuvastus sind ei huvita ja tahad teada ainult seda, millal ja kui tihti ilves käib, piisab ühest 4G-kaamerast: FLEX-DARK saadab pildi telefoni ja vaatlusest saad teatada samal päeval. Arvesta, et SPYPOINT-i tasuta plaani 100 fotot kuus saab lumisel metsateel kiiresti täis.
Nähtamatu 940 nm välk ei helenda punaselt, aga ulatub lühemale ja annab teralisema pildi kui 850 nm Low-Glow. Erinevus on lahti seletatud artiklis rajakaamera välk 850 või 940 nm.
Mida Keskkonnaagentuur suurkiskjate seires rajakaameratega teeb?
Keskkonnaagentuur kasutab rajakaameraid suurkiskjate asurkondade seisundi hindamiseks ja hundikarjade kohta info kogumiseks. Eesti Looduse 2025. aasta ülevaate järgi on agentuuril üle 700 rajakaamera 40 seirealal. Hirvlaste arvukust hinnatakse juhusliku kohtumise mudeliga (REM), mille jaoks kaamerad pannakse juhuslikult valitud kohtadesse, mitte radadele. Ilvese pildistamiseks juhuslik punkt ei sobi, sest ilvest on vähe ja ta liigub suurel alal; kaamera tuleb panna sinna, kus ta kindlasti käib.
Rajakaamera on aidanud ka ilvese levikut tõendada. 2022. aasta talvel tulid teated, et Saaremaal on nähtud kahte ilvest, ja tõendusmaterjal, et ilves seal tõesti elab, saadi rajakaamerate abil.
Keskkonnaagentuuri 2026. aasta ulukiaruande järgi oli ilvese pesakondi 2025. aastal viiendiku võrra vähem kui aasta varem, aga asurkond püsis samal tasemel, umbes 650–800 ilvest. Ilvese seisund paranes ebasoodsast soodsaks. Agentuur ei soovita ilvest küttida, sest metskitsi on praegu tavalisest vähem ja ilvese arvukuse kasvu ei ole oodata. Seepärast on iga kinnitatud pesakond seires väärtuslik.
Kuidas teatada ilvese või hundi vaatlusest?
Rajakaamera pildi poegadega ilvesest või hundi pesakonnast võid saata Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonnale jooksvalt. Igale fotole lisa asukoht ja pildistamise kuupäev. Nii ütleb Keskkonnaagentuuri juhend „Ulukite seireandmete ja bioproovide kogumine 2026 jahihooajal“. Ulukiseire andmete e-posti aadress on ulukiseire@envir.ee.
- Vali pilt või videokaader, kus loom on selgelt näha. Kui pojad on kaasas, loe kokku, mitu neid on: ilvese pesakonna puhul on poegade arv juhendi järgi väga oluline.
- Pane kirja asukoht (koordinaadid või kaardipunkt), kuupäev ja kellaaeg. Rajakaamera ajatempel sobib, kui kaamera kell on õige.
- Lisa oma nimi ja telefon, nagu vaatluslehel nõutakse.
- Kontrolli, et pildil ei oleks inimesi.
- Jahipiirkonna kasutaja kannab vaatluse infosüsteemi JAHIS; siis ei pea eraldi vaatluslehte saatma. Kui sa ei ole jahimees, saada pilt e-postiga või anna see kohalikule jahiseltsile, kes kannab vaatluse JAHIS-esse.
2026. aasta juhendis on ilvese kohta muudatus: lisaks pesakondadele ja gruppidele tuleb vaatluslehele märkida ka kõik üksikud ilvesed. Nii saab agentuur hinnata, kui suur osa emastest on poegi saanud, ja arvutada sellest täpsema üldarvukuse. Hundi puhul märgitakse samuti üksikisendid ning väga väärtuslikud on jahihooaja eelsed, suvised ja sügisesed vaatlused selle aasta kutsikatest. Hundi, ilvese ja šaakali vaatluskaardid tuleb esitada hiljemalt 20. märtsiks 2027.
Kui leiad surnud ilvese või hundi, tuleb sellest teatada Keskkonnaametile esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui ööpäeva jooksul. Kui ilves või hunt on murdnud su lambaid, on see teine olukord: kahju tõendamisest on kirjas artiklis rajakaamera karjamaale.
Korduma kippuvad küsimused
Kui kõrgele panna rajakaamera ilvese jaoks?
Umbes 70 cm kõrgusele, mis on ilvese turja kõrgus, ja suuna kaamera rajale külje pealt. Talvel tõsta kaamerat lume paksuse võrra. Isendi tuvastamiseks pane kaks kaamerat raja kahele küljele teineteise vastu, 4,5–10 m vahega.
Kas ilvest saab rajakaamera pildilt ära tunda?
Jah, kui pilt on terav ja näitab külge. Iga ilvese täpimuster on ainulaadne ja eluaegne, aga parem ja vasak külg on erinevad, seega kindlaks tuvastuseks on vaja pilti mõlemast küljest. Öine mustvalge infrapunapilt liikuvast ilvesest on tuvastamiseks sageli liiga udune.
Kuhu teatada ilvese vaatlusest?
Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonnale e-posti aadressil ulukiseire@envir.ee. Rajakaamera pildid poegadega ilvesest ja hundi pesakondadest võib saata jooksvalt koos asukoha ja kuupäevaga. Jahipiirkonna kasutaja kannab vaatluse infosüsteemi JAHIS.
Millal on ilvest kõige lihtsam rajakaameraga pildistada?
Talvel, kui maas on lumi ja jälgede järgi näed, kus ilves liigub. Keskkonnaagentuuri jäljevaatluste põhiaeg on lumikatte tekkimisest veebruari lõpuni. Märgistuskohtades käib ilves aasta läbi, isased väljaspool paaritumisaega sagedamini kui emased.
Paned kaamera ilvese rajale? Kõik meie mudelid leiad kategooriast Rajakaamerad. Kuidas kaamerat päästiku, välgu ja toite järgi valida, loe rajakaamera ostujuhist.
Allikad ja märkused. Suurkiskjate vaatlusleht, ilvese jäljevaatluste aeg, üksikisendite märkimine, hundikutsikate vaatlused, rajakaamera fotode saatmine, JAHIS, tähtajad ja surnud suurkiskjast teatamine: Keskkonnaagentuur, „Ulukite seireandmete ja bioproovide kogumine 2026 jahihooajal“ (keskkonnaagentuur.ee). Üle 700 rajakaamera 40 seirealal, paigaldusnõuanded, uuringus kasutatud kaamera Browning Dark Ops Pro XD, suurkiskjate ja hundikarjade seire ning Saaremaa ilves 2022: Eesti Loodus 2025, nr 5, „Eesti ulukiseire moodsad abilised“ (loodusajakiri.ee). Ilvese arvukus, pesakondade muutus ja seisund: ERR uudised Keskkonnaagentuuri 2026. aasta ulukiaruande kohta (err.ee). Kaamerate kõrgus 70 cm, paariline paigutus 4,5–10 m, 0,3 s päästik, valge välk ja täpimustri võrdlus: Weingarth, Heibl, Knauer, Zimmermann, Bufka, Heurich, „First estimation of Eurasian lynx abundance and density using digital cameras and capture–recapture techniques in a German national park“, Animal Biodiversity and Conservation 35.2, 2012 (museucienciesjournals.cat). Mõlema külje pildistamine kindla tuvastuse jaoks: KORA, suurkiskjate kaameraseire (kora.ch). Kaamerad metsateel ja märgistuskohas, valge välgu eelis ja vargusrisk: Interreg 3Lynx, „Transnational toolbox for population-level lynx monitoring“, 2018 (keep.eu). Märgistuskohad parimate ilvesepiltide allikana: LIFE Lynx, „Which are the best locations to photograph lynx?“, 2022 (lifelynx.eu). Kaamerate päästik, välk, video ja hinnad: Skoopose tootelehed 10.2026.