Rajakaamera kasutamiseks pole vaja eraldi luba, kuid see ei anna õigust panna kaamerat metsa suvaliselt üles. Kui kaadrisse võib jääda inimene, on tegu isikuandmete töötlemisega ja kehtivad samad reeglid, mis iga teise valvekaamera puhul. Riigimetsas lisandub 2026. aasta kevadest omakorda RMK enda kord koos kohustusliku teavitussildiga. Sellest juhendist saad teada, millal GDPR üldse kehtib, mida silt peab sisaldama ja kuhu kaamerat mingil juhul suunata ei tohi.
Lühidalt: Rajakaamera kasutamiseks eraldi luba vaja ei ole. Väljaspool oma koduõue on teavitussilt kohustuslik ja sellel peab olema õiguslik alus, eesmärk, vastutava töötleja nimi ja kontaktid. Naaberkinnistut ega avalikku teed filmida ei tohi. Riigimetsas kehtib RMK 24.03.2026 kord ja märgistamata kaamera võidakse eemaldada.
Millal rajakaamera üldse isikuandmeid töötleb?
Kui kaamera on suunatud nii, et kaadrisse jäävad ainult loomad (näiteks otse linnupesale), pole tegu isikuandmete töötlemisega ja GDPR sellele kaamerale ei laiene. Niipea kui kaadrisse võib juhuslikult sattuda inimene, olgu selleks seeneline, matkaja või jahikaaslane, kehtivad reeglid täies mahus. Andmekaitse Inspektsioon (AKI) eristab siin kahte olukorda.
Isikliku otstarbe erand: eraisik tohib põhimõtteliselt filmida, kus, mida ja mis eesmärgil tahes, ilma kedagi teavitamata, kui salvestist kasutab ainult tema ise. Erand ei anna aga õigust salvestisi kolmandatele isikutele jagada ega neid avalikustada.
Vara kaitse: kui paned kaamera õuele või hoovi vara valvamiseks, on see lubatud õigustatud huvi alusel (isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 6 lõige 1 punkt f). Sellel alusel on aga selged piirid. Kaamerat võib kasutada konkreetse probleemi lahendamiseks; pidevat „igaks juhuks“ jälgimist õigustatud huviga põhjendada ei saa. Heli salvestamine ei ole lubatud. Salvestisi tuleb säilitada võimalikult lühikest aega: kui soovid neid hoida kauem kui 72 tundi, vajab see juba eraldi põhjendust.
AKI rõhutab, et kuigi mets on avalik koht, on inimestel seal kõrgendatud privaatsusootus: keegi ei oska metsas oodata, et teda filmitakse. Sellepärast ongi rajakaamerate reeglid Eestis rangemad, kui esmapilgul arvata võiks.
Kuhu rajakaamerat ei tohi suunata
Naaberkinnistut ja avalikku teed filmida ei tohi, isegi kui kaamera ise seisab sinu enda krundil. Samuti tuleb vältida kohti, kus inimesed eeldavad privaatsust, näiteks võõra suvila õue või telkimiskohta matkaraja lähedal. Õige nurk ja kõrgus vähendavad võimalust, et keegi juhuslikult kaadrisse jääb. Kui alles sead kaamerat üles, tasub üle vaadata meie paigaldusjuhend, kus on kirjas ka nurga ja kõrguse põhireeglid.
Väljaspool koduõue: teavitussilt on kohustuslik
Kui kaamera seisab väljaspool sinu enda kodukrunti, näiteks jahimaal, ühismetsas või kellegi teise maal kokkuleppel, on teavitussilt kohustuslik. Silt peab olema nähtaval enne salvestusala, mitte kaamerast kaugel, sest mõte on selles, et inimene jõuab silti lugeda enne kaadrisse jäämist. Omaniku andmed peavad lisaks sildile olema ka seadme enda küljes.
| Mida teavitussilt peab sisaldama | Selgitus |
|---|---|
| Andmetöötluse õiguslik alus | viide isikuandmete kaitse üldmäärusele |
| Eesmärk | miks see seal seisab, näiteks ulukiseire või vara valve |
| Vastutava töötleja nimi | seadme omanik või jahiselts |
| Kontakt | e-post ja telefoninumber, mille kaudu saab küsimusi esitada |
RMK kord riigimetsamaal (kehtiv alates 24.03.2026)
RMK juhatus kinnitas 24.03.2026 otsusega nr 1-32/28 videovalvesüsteemide ja rajakaamerate paigaldamise ning kasutamise korra. Varem oli see valdkond riigimetsas reguleerimata: kord koostati AKI juhiseid arvestades, et ühtlustada praktikat.
Kord nõuab kahte asja: seade peab olema märgistatud omaniku andmetega ja selle vahetus läheduses, enne salvestusala, peab seisma teavitussilt, millel on kirjas õiguslik alus, eesmärk ja vastutava töötleja kontakt. Silt ei tohi seadmest liiga kaugel paikneda ja peab olema nähtav juba enne, kui inimene selle vaatevälja satub. Erand kehtib siis, kui seade on paigaldatud nii, et inimeste salvestamine on välistatud, näiteks otse pesale suunatud loodusvaatluskaamera puhul.
Tagajärg on konkreetne: RMK-l on maaomanikuna õigus tähistamata või õigusliku aluseta seade eemaldada, kui omanikku ei õnnestu tuvastada. Sildita kaamerast võid riigimetsas lihtsalt ilma jääda.
Jahiseltside õiguslik alus riigimaal tuleb otse seadusest: jahiseaduse § 21 lõige 2 paneb jahipiirkonna kasutajale ulukiseire kohustuse ja see annabki jahiseltsidele aluse kaameraid kasutada. Riigimaal toetub jahiseltsi rajakaamera seega just sellele seirekohustusele.
Mida teha, kui leiad metsast võõra rajakaamera?
Kui matkal või seenel käies jääd rajakaamera vaatevälja, tasub kõigepealt rahulikult vaadata, kas läheduses on teavitussilt. Sildil peaks seisma, kes on omanik ja kuidas temaga ühendust võtta, kui sul tekib küsimusi.
Kui silti pole ja tegu on riigimetsaga, võid sellest RMK-le teada anda: tähistamata seadme võib RMK oma korra alusel eemaldada. Eramaal on olukord keerulisem, sest maaomaniku luba lahendab ainult omandiküsimuse. See ei vabasta iseenesest teavitussildi kohustusest, kui kaadrisse võib jääda inimene.
Kaamerat ennast lõhkuda ega ära viia ei tohi, isegi kui paigaldus tundub õigusvastane. Nagu iga teise võõra asja puhul võib see olla vargus või vandalism ning omanikul on õigus juhtumist politseile teatada.
Kas rajakaamera videot tohib avaldada?
Üldreegel on lihtne: ei tohi. Isegi kui kaamerasse jääb vargus või mõni muu õigusrikkumine, ei tohi salvestist ise sotsiaalmeediasse panna. Politseile või kohtule tõendiks andmine on seevastu täiesti lubatud ja see on ka kõige mõistlikum tegutsemisviis, kui kaamera on salvestanud midagi murettekitavat.
Loomavideoid, kus inimest kaadris pole, võib vabalt jagada. See on ka põhjus, miks pesakaamerate ja loodusvaatluse žanr on õiguslikult kõige lihtsam: kui inimesi ei salvestata, ei kohaldu GDPR/IKÜM. Kui kaadrisse jääb kogemata inimene, näiteks seeneline, ei tohi seda salvestist avaldada ka siis, kui video ise on põnev.
Eramaa ja jahiselts: kes otsustab?
Eramaal otsustab maaomanik. Võõrale eramaale kaamerat panna ei tohi ilma loata: jahiseltsid lepivad maaomanikega jahindustegevuse, sealhulgas kaamerate kasutamise, eraldi kokku. Kui kasutad jahiseltsi ühiskasutuses olevat jahimaad, tasub lisaks üldreeglitele kontrollida ka seltsi enda kokkuleppeid, sest need võivad kohati olla RMK korrast rangemadki. Mitme kaamera haldamisest seltsi sees, kokkulepetest ja vastutuse jagamisest on eraldi juttu jahiseltside kaamerajuhendis.
Kokkuvõte asukoha järgi
| Asukoht | Teavitussilt vajalik? | Kes otsustab |
|---|---|---|
| Oma kodukrunt | ei, aga naaberkrunti ega teed filmida ei tohi | sina ise |
| Jahimaa, ühismets (mitte riigimaa) | enamasti jah, väljaspool koduõue | maaomanik ja jahiseltsi kokkulepe |
| Riigimets (RMK maa) | jah, alati (v.a inimesi mitte salvestav rajakaamera) | RMK kord |
Korduma kippuvad küsimused
Kas rajakaamera jaoks on vaja eraldi luba?
Ei ole. Rajakaamerat tohib eraisik kasutada ilma loata, kui järgib GDPR-i põhireegleid: ei filmi naaberkinnistut ega avalikku teed, ei salvesta heli ja paneb väljaspool koduõue üles teavitussildi.
Kas naabri kinnistule suunatud rajakaamera on lubatud?
Ei ole. See kehtib olenemata sellest, kas seade ise seisab sinu enda krundil või mitte. Määrav on suund, mitte seadme asukoht.
Mida täpselt peab teavitussildile kirjutama?
Sildil peab olema neli asja: andmetöötluse õiguslik alus, seadme paigaldamise eesmärk, vastutava töötleja nimi ja tema kontaktandmed (e-post ning telefoninumber). RMK korras on need nõuded riigimetsa kohta kirja pandud, aga sama loetelu sobib igale väljaspool koduõue seisvale kaamerale.
Kas RMK tohib sildita rajakaamera minema viia?
Jah. Kui kaamera on tähistamata või ilma õigusliku aluseta, on RMK-l maaomanikuna õigus see eemaldada, kui omanikku ei õnnestu tuvastada.
Kas kaamerasse jäänud varguse video tohib ise avaldada?
Ei tohi, isegi kui video sisaldab selget õigusrikkumist. Ainus lubatud tee on anda salvestis üle politseile või kasutada seda kohtus tõendina.
Kaamerat alles valimas? Loe meie rajakaamera ostujuhist, kust leiad ka lühikokkuvõtte sildist ja RMK korrast. 4G-kaamera ja SIM-kaardi seadistuse kohta kirjutasime eraldi põhjaliku juhendi. Küsimuste korral kirjuta meile aadressil info@skoopos.ee.
Allikad ja märkused. GDPR-i ja isikliku otstarbe erandi kohta: Andmekaitse Inspektsiooni kaamerate juhend ja korduma kippuvad küsimused (aki.ee). RMK 2026. aasta kord: RMK juhatuse 24.03.2026 otsus nr 1-32/28 „RMK videovalvesüsteemide ja rajakaamerate paigaldamise ning kasutamise juhend“ ning Eesti Jahimeeste Seltsi kokkuvõte (ejs.ee, esmauudis 15.12.2025). Jahiseltside seirekohustus: jahiseaduse § 21 lõige 2. Seisuga august 2026.
Kõik meie rajakaamerad ühel lehel: SPYPOINT-i ja DÖRRi 4G-mudelid, mälukaardiga kaamerad ja tarvikud, tarne pakiautomaati 5–9 tööpäevaga.